4. päev

 

10 märki, et lapsel on stress

 

Stressi ja ärevust on laste puhul sageli raske märgata, sest nad ei pruugi ka ise olla suutelised aru saama ja veel vähem täiskasvanule selgitama, mis neid häirib ja kuidas neid aidata võiks.

Stressist annavad märku muutused käitumises, eelistustes ja akadeemilistes saavutustes ning on oluline, et lapsevanem märkaks ja oskaks adekvaatselt reageerida.

•   Lapsel võivad tekkida keskendumisraskused – ta väsib varasemast kiiremini tegevustest, üritab leida asendustegevusi, jätab asju pooleli või ärritub pikemate ülesannete või kohustuste peale.

•   Laps võib olla ebatavaliselt tujukas, agressiivne ning kergemini ärrituv. Ärevus lööb sageli välja ka suurenenud läheduse ja tunnustuse vajadusena, laps ei taha üksi koju jääda, ei taha lapsevanemast lahus olla.

•   Samuti võivad lapsel pikaajalise stressi tõttu välja kujuneda hirmud näiteks kooli, lasteaia, pimeduse, teiste inimeste või üksi olemise vastu.

•   Lapsel võib esineda kompulsiivseid tegevusi nagu küünte närimine, sage käte pesemine või juuste kiskumine.

•   Laps võib hoida varasemast rohkem omaette, tunda vähem huvi mängimise või eakaaslaste vastu. Samuti võib laps äkitselt olla lapsevanemale vähem avatud, vähem rääkida ning vältida küsimustele vastamist.

•   Väga sageli tekivad lapsel stressi tõttu raskused koolis või lasteaias – kehvad hinded ja tegemata kodutööd.

•   Võib tekkida võimetus nautida tegevusi või mänge, mis lapsele seni väga meeldinud on.

•   Laps võib hakata koguma mingeid esemeid või mänguasju, mida teised vaadata või puudutada ei tohi. Samuti võib laps hakata mingit mänguasja igale poole kaasa võtma või minna endast välja, kui see kaob või maha ununeb.

•   Laps võib üritada luua stressirohkes keskkonnas endale ise rutiini või haarata kontrolli end mõjutavate asjade üle. Näiteks võib laps keelduda söögist, magama minemisest, hambapesust, koristamisest või õue minemisest, sest käskimine tekitab temas ärevust ja vähendab tunnet, et ta kontrollib olukorda.

•   Samuti võib esineda mitmeid füüsilisi sümptomeid nagu unehäired, muutused söögiisus, kõhuvalud, iiveldus, seedehäired.

Lapsevanem peaks jälgima, kas need sümptomid tekivad reaktsioonina mingile kindlale olukorrale, tegevusele või sündmusele. Näiteks, kui lapsel on sageli enne kooli süda paha või kõhuvalu, on see väga selge märk sellest, et kool põhjustab temas mingil põhjusel ärevust.

Lapsed peegeldavad ja jäljendavad vanemate käitumist, mis tähendab, et kui lapsevanem on pinges, väsinud ja ärritunud, käitub laps ka vastavalt. Üks kõige levinum stressi allikas lastel on kodused pinged lapsevanemate vahel. Uuringud näitavad, et lapsed märkavad vanemate stress ja probleeme palju suuremas ulatuses, kui vanemad ise arvavad. See võib tähendada, et laps ei julge pinges vanemale oma probleemidest rääkima tulla. Oluline on anda lapsele märku, et ka siis, kui vanem on väsinud, on lapse mured alati olulised.

 

Teised levinud stressi allikad on koolikiusamine ja akadeemiline surve – paljud lapsed muretsevad, et kui nad koolis või huviringides alati hästi hakkama ei saa, siis nad ei meeldi eakaaslastele, õpetajatele ega ka lapsevanematele.

allikas. /www.kliinik.ee